teisipäev, 23. mai 2017

TõDeMuS



Heli Looja mälestuseks

Mina ei saa muuta ega parandada teist inimest. Ma saan aidata ja toetada tal oma teed kõndida kui ta seda soovib. Muuta ja parandada püüdes me mõlemad vaid lõhume ning petame teineteist. Meie energia kaob pragudesse, lõhedesse ja tühjusesse. Me ei peegeldu ega kaja. Me voolame tühjaks. Energia ei ringle, sünergiat ei ole ja loomingut ei sünni....


Marianne

23.05.2017.a

esmaspäev, 22. mai 2017

Sina ja Mina pingpongi mängud III – Miks Sa nii tegid?




Sina ütlesid, olid ja tegid nii nagu Sa tegid. Mina reageerisin ja käivitusin, üks sõna järgnes teisele, tõusis kisa, kasvas tüli – me andsime kõik endast oleva, et tõestada teisele tõestamatut ja ometi soovides see hetk lõpetada.

Ma ei oodanud viivu, et järele mõelda: Miks Sina nii käitusid? Mis oli see, mis sundis Sind nii tegema? Sel hetkel Mina ei peatunud, vaid sööstsin tunnetes tormeldes vastasseisu Sinuga. Mina võtsin Sinu lugu isiklikult ja reageerisin, tehes selle iseenda omaks.

Mina ei mõistnud ega kuulanud Sind, sest Mina tundsin end puudutatud olevat. Sina ei suutnud, osanud või ei tahtnud öelda, milles Sinu mure tegelikult on. Sina soovisid Minu tähelepanu, sest Sinul oli halb olla. Sinu sõnade taga peitus Sinu mõte, mida Mina ei näinud, sest kaitsesin iseenda solvunud Mina. Sina ei saanud kontakti Sind häiriva tundega. Sa lootsid, et Minu peegeldus aitab Sinul iseennast mõista.

Soovin suuta sel hetkel seista Sinu kõrval, jätta tähelepanuta tegu ja keskenduda sellele Miks Sa nii tegid? Mis Sind sundis? Kui tõesti igakord ei jaksa, siis las me vahel sõdimegi, et õhk saaks puhtam ja tunded väljapääsu - Austusega.

Marianne

22.05.2017.a


Seni  kuni inimene defineerib oma Mina läbi iseenda võrdlemise teistega, tegeleb ta ikka veel oma Mina määratlemisega.


Marianne

22.05.2017.a

pühapäev, 21. mai 2017

IGATSUS


Sulle, kes Sa kaugel oled...

Mina olen muusika oma dünaamika, heli, tugevuse ja noodikirjaga. Ma helisen, voolan ja laulan omal viisil, kuid ma igatsen sulanduda, kajada ja koos voolata. Ma igatsen toetust kui oma hääl ei kanna või katkema ning murduma kipub. Ma igatsen tajuda Sinu mängitavat muusikat, proovides selle sisu ja sügavust mõista, et selle käigus koos kasvada ja areneda. Ma igatsen Sinu ja Minu helide vastasseise, et koos põrkuda, tõugelda, jageleda, et siis taas ühist leebumist nautida. Ma igatsen kogeda mängu võlu, kus valides noodi vastad Sina samaga, muutes kõrgust teen Mina sama – juhatades teineteist tundmata radadele kogema uut ja veel avastamatut. Ma igatsen sulanduda ainult Sinuga sündivasse kooskõlla, meie vahelise suhte harmooniasse. Sinuga koos suudame luua kõike, mida hing ihkab ja väljamõelda oskab.


Marianne

21.05.2017.a

laupäev, 20. mai 2017

Sinu kingitus iseendale....




Kõik Sinu kogemused, õpitud teadmised ja taipamised settivad Sinu sisemiseks tarkuseks – Sinu Alguse Allika olemuseks.
Sinu kingitus iseendale on oma olemuse kasutama õppimine iseenda kasvamise teekonnal.
Sinu kingitus Maailmale on mõistmine, et Sa oled oluline oma ainulaadses eheduses, iseenda teel iseendana käies.


Marianne
20.05.2017.a


Alguse Allika lugu: http://marianneannemariblogi.blogspot.com.ee/2017/03/alguse-allikas.html

reede, 19. mai 2017

Iseenda varjus kõndimine, Olemine ja tahtmine olla.




Ma olen see, kes ma olen, kuid vahel on mul tahtmine olla see, kes ma ei ole. Vahel on see soov nii suur, et mulle tundub, et ma olengi see, kes ma sooviksin olla. Vahel olen ma loonud ta nii reaalseks, et ma ei saa enam isegi aru, kes on päris ja kes ettekujutatu. Ma olen loonud iseenda varjukuju. Kuju, kelle taga varjus on tegelik mina. Vahel ma lahendan iseendas teemasid ja ei saa aru, miks lugu ei lahene. Ma ei tee vahet, kes on tõeline, sest proovin leida lahendust oma varjukuju küsimustele. Vahel kui ma reageerin või käitun nii nagu ma ei oleks iseendalt osanud oodata, imestan, et kust see tuli, kes see on ja mis tegelikult juhtus. Sel hetkel nägin ma iseenda ja kogu maailma eest varjul olnud ehedat Mina.


Marianne

19.05.2017.a

neljapäev, 18. mai 2017

Lapsepõlve külaskäikude järelkaja.




Sageli tunneme uude kohta, selstkonda jne minnes ärevust. Me oleme pinges teadmatusest, mis meid seal ees ootab. Me soovime, et teaksime ette, sest siis saaksime ennast ettevalmistada. Ärevus närib meid enne kui üldse kohale oleme jõudnud. Vahel soovime, et saaksime vältida olukorda ja otsime mõttes muid lahendusi. Me tunneme hirmu, sest ei tea, mis meiega juhtub kui me seal oleme. Me ei tea, mis teised inimesed ütlevad või arvavad või, kuidas nad meid vaatavad. Me oleme ebakindlad.

Kirjutada valmis stsenaarium, mõelda tekst, jagada rollid ja märgistada raamid – see soov tuleb lapsepõlvest, kus meie vanemad meid õpetasid, kasvatasid ja suunasid. Esimest korda kuhugi külla või välja minnes räägiti meile, millised me seal olema peame, kuidas käituda tohib, mida teha ei tohi, mis meid ees ootab ja mida meilt oodatakse. Tegevuskava anti ette ja raamid pandi paika. Kohale jõudes võis olla, et kõik oligi nii nagu vanemad rääkisid, kuid võis minna ka teisiti. Tuli ette, et küllakutsujad ei „olnud raamides” ja laps oli segaduses, mis on õige, kas eelnevalt paika pandud tegevuskava või reaalne elu kohapeal. Vanemate pilkude järgi pidi otsustama, kas teha nii nagu kodus kokkulepitud või lasta end kohapeal olevast juhtida. Võis olla, et hiljem kodus, sai laps oma valiku pärast ikkagi riielda, sest ta ei olnud oma vanemaid „kuulanud”. Laps tunnetas ka vanemate hirmu, kes ootasid teiste hinnangut nende oskusele last kasvatada. Ehk vaatasidki teised, et no milline see teie laps, siis ka on. Tajudes seda, tõmbus laps krampi, mõeldes enda sees, mida ta tohib ja mida ta ei tohi teha. Laps usaldas oma vanemaid, sest nemad olid ju vanemad ja targemad ning nad pidid teadma, kuidas on õige.

Täna, siin ja praegu oleme me täiskasvanud. Mitte keegi peale meie endi ei kirjuta meile ette tegevuskavu ega pane paika raame. Me läheme kohale ja olles kohal on seal kõik see, mis on. Enne on meie oletused, hirmud ja uskumused – see ei ole reaalsus. Reaalsus sünnib ja loob ennast kohapeal. Meil tuleb iseennast selle loojatena usaldada.


Marianne

18.05.2017.a