teisipäev, 6. veebruar 2018

Aeg on igaviku kestev hetk




Pilv taevas sõuab aegamööda,
puu suureks sirgub pikkamööda,
kõigil ja kõigel siin ilmas
on oma olemas olemise aeg
ja ,et igavikku mõõta
inimene aja vangistas liiva.

Aeg sai nime, et mäletada eilset,
tähistada tänast ja märgistada homset.
Kõik seljataha jäänu juhtus eile,
kõik ees olevasse mahtuv tuleb homme.

Ajal igaviku sees
ei ole algust ega lõppu.
Hingel inimese sees
ei ole algust ega lõppu.
On kestev olevik,
teekond, mis kestab terve igavik.

Ajaliiv ei saa kunagi otsa,
ka siis, kui kell jääb seisma,
kas siis, kui südame peatudes
hing lahkub viimases hingetõmbes.
Inimene jääb elama mälestustes,
hing uuesti kehastudes.
Aeg voolab me ümber ja sees,
igavik kestab ikka edasi.


Marianne

06.02.2018.a

Kommentaare ei ole: