Valgus
majades,
tuled
akendes,
tänaval
kõndija,
üksinda
külmetaja
hingele
annavad sooja.
Näe,
vaata!
Sa
kunagi ei ole üksi,
sest
keegi süütas tule,
mis
valgustab ööd.
Mis
siis, et Sa ei tunne ega tea,
kelle
majakas näitab teed,
kes
keda ootab koju.
Sa
tead, et klaaside taga
oma
rõõmude ja muredega
on
elusalt tuksuv süda,
kellel
on tuba ja on soe
- see
on jagatud soojus,
külmetavale
põsele paitus.
Süüta
tuli ja jaga soojust,
sest
Sinu valgustatud aken
võib
olla viimane lootusekiir,
mis
pimedas talveöös
juhatab
kellelegi teed,
et
eksinud inimene
saaks
tulla ja koputada
-
teiselt inimeselt tuge küsida.
Ta
ei pea seda tegema,
kuid
valguse nägemine,
jagatud
soojuse tundmine
annab
teadmise,
et
üksildases Maailmas
veel
keegi on kusagil olemas
ja
see aitab edasi kõndida.
Marianne
14.02.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar